20 March 2013

Tere, ma olen pesketarianist.

Huhh, võttis see pealkirja kirjutamine alles kaua aega. Päris mitu korda läks keel ja sõrmed sõlme! Aga nüüd on see siis avalik.

Hakkasin igavusest uurima, et kuidas nimetatakse minusuguseid taimetoitlasi, kes ei söö liha, aga söövad muna- ja piimatooteid ning aeg-ajalt ka kala. Alguses arvasin, et olen ovo-lakto-midagi, aga sellist asja ei leidnud.

Tuleb välja, et minusuguseid nimetatakse pool-taimetoitlasteks ja veel täpsemalt pesketarianistideks (allikas). Selline nimetus võeti kasutusele 1993. aastal Merriam-Websteri sõnaraamatus ja selle ingliskeelse sõna definitsioon on järgmine: "one whose diet includes fish but no other meat".
Ilmselt on tuletatud sõna pescetarianism inglise ja itaalia keelest (itaalia keeles kala=pesce, inglise keeles taimetoitlane=vegetarian).
Seda taimetoitluse liiki peetakse igati tervislikuks, sest teatud kalaliikide söömine tõstab HDLi taset ning need on ka väga head omega 3 rasvhapete allikateks. 1999. aastal tehtud uuringutes võrreldi taimetoitlaste ja kõigesööjate tervist ja avastati, et võrreldes lihasööjatega on suremus veresoonkonna ahenemisest tingitud südamepuudulikusesse oli pesketarianistide seas 34% madalam, ovo-lakto-vegetaarlaste seas samuti 34% madalam, veganite seas 26% madalam ning 20% madalam nende seas, kes liha aeg-ajalt söövad. (allikas). Minu jaoks on see väga huvitav info ja võrdlusmoment.

Aga miks ma otsustasin nii? Kõik algas ju tegelikult ühest challengest, et kas ma üldse suudan nii? Minu jaoks ei ole lihast loobumise taga mingisuguseid moraalseid või eetilisi argumente, ükskõik kui julmalt see ka ei kõlaks. Muidugi on mul kahju sellest, mis toimub tapamajas ja olen näinud ka kõiksugu õudsaid klippe (vaatamine omal vastutusel!), aga noh, ju siis olen liiga südametu ja isekas inimene et paljalt selle pärast lihast loobuda.
Loobusin hoopis ise enda pärast. Mul on ilma lihata lihtsalt nii palju parem olla ja midagi rohkemat polegi vaja öelda. See, et ma ei toeta (enam) rahaliselt (enda portsuga) tapamajade tööd on muidugi toredaks boonuseks.
Ma ei ole kunagi vaadanud, ega hakka ka vaatama, viltu inimestele, kes toituvad teisiti kui mina. Kes tahab süüa liha, see söögu. Küll aga olen juba tundnud, et nii mõnigi vaatab. Näiteks ühel sünnipäeval küsiti minult, et aga miks sa siis liha ei söö, nagu see oleks midagi ennekuulmatut! Ma ei oskanudki midagi tarka vastata. Ei saa ju öelda, et selle pärast, et loomadest kahju. Ka seda ei saa öelda, et ei maitseks, sest tegelikult ju nii ei ole. Lihtsaim lahendus oli tol korral öelda, et lihtsalt ei taha ja kõik. Ja nii ongi, kui mõtlema hakata.

Lugesin mõnda huvitavamat artiklit ja foorumipostitust ka ning jagaksin siinkohal neid teiega.

No comments:

Post a Comment