Kevade algus kell 13:01 ..

.. ja otseloomulikult sajab õue lund. No tõesõna, halb huumor.

Igatahes, tervitused neile üksikutele hingedele kes siia vahel piiluvad! Mis vahepeal toimunud on? Kui olla brutaalselt aus, siis olen lihtsalt tühja pannud. :) Vahepeal käisin maal, see oli imeline. Koolis käisin ka ja see polnud pooltki nii imeline, üldse polnud tegelikult.

Süüa ma ka eriti teinud pole, sest jah, ma lihtsalt olen söömisest loobunud, hehee. Tegelikult asi nii hull pole. Üksõhtu käis mul külas mu kallis sugulane ja siis sai ikka laud kaetud küll.

Eile tegin lõpuks ära ühe ubadega pajaroa, mida ammu proovida tahtsin. Retsepti sain muidugi siit. Sandra oskab ikka uskumatult huvitavaid retsepte välja mõelda, neid ilusti jäädvustada ja kirjutisi on ka alati väga tore lugeda. Kindlasti lisage see leht oma blogrolli, sest sealt pritsib puhast kulda!
Esimest korda elus tegin miskit kuivatatud ubadega ja no päris huvitav kogemus. Aga nagu ikka, siis mina, pirtsutaja, tegin mõned mugandused ka. Kõik läks hästi ja söök tuli nii hea, et pilti näidata ei saagi, isegi mu pirtsakas laps (ilmselgelt minusse!) sõi ja muudkui kiitis.

• tomatimahla asemel kasutasin purgi purustatud tomateid, sest tomatimahl on üks kõige õudsamaid asju ilma peal minu jaoks. Ma ei tea miks.
• maitseaineteks kasutasin liha üldmaitseainet, garam masalat, soola, pipart. Selle pärast, et muskaatpähkel mulle ei meeldi ja ma ei tea, mis asi majoraan on ja seda ei müüdud Comarketis kah.

Tänase kevade alguse puhul mõtlesin, et võtan end kokku ja teen miskit pidulikumat. Poisid polegi ammu magusat saanud ja mina tegin viimati torti millalgi ammu, kui kaaslasel oli sünnipäev. Tookord oli selleks tordiks sefiiritort: täidiseks vahukoor, kohupiim ja maasika-rabarberikeedis. Peal suhkrumass, šokolaadikiri ja kuldne Chevy märk, mille pärast mul tõenäoliselt esimene hall juuksekarv tekkis. Kuna laps sellele tordile ei pretendeerinud, siis ei olnud oluline, et tegu oleks vegan tordiga.

Kuna minu toitumisharjumused on kardinaalselt muutunud ja tänasele tordile pretendeerib ka laps, siis tahan teha 100% vegan tordi. Laps sündis veganina, mina olen vabatahtlikult pöördunud taimetoidu-usku, aga kaaslane .. no ta ei suuda harjuda, et liha ei ole. Seda ta ei eita, et kõik toidud, mida ma kokanud olen, on olnud imemaitsvad -  kuidas sa ütled, et ei ole hea, kui suu täis on, eksole? Samuti oleme ostnud Mahemarketist erinevaid toortorte, mis on (peaaegu) alati olnud imemaitsvad.

Nii, tänase juurde tagasi. Igatahes retsepti esimest korda nähes, üllatus-üllatus, Taimetoit.ee leheküljel, siis teadsin ka mina, et pean seda tegema! Avastasin täna, et külmkapis on mul korralik pakk kookose vahukoort või midagi sellist. Ema selle mulle tõi ja ma ausaltöeldes ei süvenenud siis eriti. Enamus komponentidest on mul kodus täiesti olemas ja seega on imeline võimalus ära proovida, mis huvitava asjaga on tegu, vaja osta vaid küpsised ja kirsid. Imelihtne!

Lihavõttepühad ei ole enam kaugel. Meie perel on traditsioon suurel reedel suvilasse sõita ja pidulaua taha istuda. Alati on menüüs puljong, vanaisa tehtud õlis küpsetatud lihapirukad ja pasha. Puljongist ma pole kunagi palju pidanud, aga lihapirukaid olen küll alati isuga pistnud. Nüüd ütlen kerge südamega "ei". Kui tavaliselt on põhikokad mu vanaema (ja vanaisa, kes pirukaid küpsetab), minu kallis ema ja onunaine, siis mõtlesin et proovin anda sel aastal ka oma panuse. Kuigi mu ahi on selline pooletoobine, siis enamasti tulevad mu küpsetised ikka välja ja nüüd võtsingi endle pähe, et tuleb valmistada sellised jänesed. Leidsin laheda idee internetiavarustest.